haige fantaasia ajatu Salme Reegi reinkarnatsiooniga

telik puudutas maad ent laskumine oli olnud liig järsk, lennuk kerkis ülespoole ning laskus taas. sedakorda näitas gravitatsioon oma jõudu, raudlind jäi ilusasti maandumisrajale ning reisijad ohkasid kergendatult. sest vaatamata kindlustusele ja reklaamile on ju ikka miski värin lendajate hinges et nii kõrgel ja akna taga 50 kraadi külma... ja langevarje pole. isegi piloodid ju kardavad...

ent sedakorda oli kõik hästi läind. lend H3456 oli maandund ühegi vahejuhtumita ning ruleeris juhendeid järgides terminali poole kus olid ootel kõiksugused tegelased nagu neil puhkudel ikka- politsei ja toll ja pagasipoisid ja see tüdruk kes piloodile siivutuid märke teeb.
Sal vaatas aknast välja, seisvaid lennukeid, võimalikke tiibadega kirste. sedakorda läks jällegi õnneks mõtles ta. elusalt mullakamaral tagasi.

on neid kellel nii hästi ei lähe.

trapp pandi paika ja stjuuardess seletas midagi arusaamatut. süttisid prožektorid ning eesriie läks sahinal valla. Sal istus oma istmel edasi, ei kiirustand, istus paigal kuni rüselev vahekäiguvoolumass oli mööda tungelnud, tõusis, võttis oma koti, soovis stjuuardessile head päeva ning liikus piki kiirel sammul edasi et teistele järele jõuda. kuigi see oli üsna suurt keskendumist nõudev ettevõtmine et kõik loomulikult välja paistaks, oli ta siiski priima näitleja, oma reputatsiooni väärt. kursuse roos nagu teda pisut tögamisi ka oli kutsutud. ent aastad olid näidand et oli tõepoolest sest puust millest tahutakse parimaid näitlejaid ning pikaninalisemaid pinokkioid.

võitles kätte oma helesinise kohvri, tänas noormeest kes selle lindilt maha tõsta aitas ja liikus tasahilju väljapääsu suunas.

kui miski jama peaks tulema siis on see nüüd, mõtles. pelgalt sest ideest läksid jalad nõrgaks ent ei näidand seda välja. viimselt seisnes asi professionaalsuses. tuli näidelda, ei midagi muud. ja seda Sal oskas, teadis mida peab tegema. ning et tualeti kasutamine on sel puhul täiesti loomulik ning ei ärata kahtlust.

/---/

siis avanesid uksed ja oli vastutulijate ees. see oli alati veider kogemus, olla silmitsi rahvamassiga, inimestega kes on tulnud vastu oma kallitele, ärevil, rõõmsad taasnägemise üle. vaatamata teadmisele et keegi teda ei oota, lasi ikkagi silmadel lootusrikkalt ringi käia. oli palju kaasreisijaid kes tegid seda simuleerimise mõttes- no et käituda nagu need teised keda tõepoolest oldi tuldud vastu võtma, tahtmata näida luusereina. või siis alateadlikust soovist et keegi ikkagi oleks. Sal tegi täpselt sedasama. sest nii nägi ette stsenaarium.

kõndis oma kohvrit vedades lambamoodi edasi mööda ettemäärat ning piirat rada. siis: kaks politseivormis tegelast omavahel eilsest jalgpallimatšist lobisemas, neist mööda ja oligi lennujaama hallis. jäi seisma ning vaatas ringi.

kõik oli suur ja lärmakas. karjuti, kisati, sosistati, liigutati, niheleti, joosti, lontsiti... hästi kirev ja sagiv rahvahulk.

Sal tõstis pilgu ülespoole, kuhu tavapäraselt paigutati viiteid et mis kus on. nägi üht bussi- ja teist rongipildiga; kuna mõlemad osutasid samasse suunda siis järgis juhatavaid nooli. läbis halli, vahekäigu, mõned uksed, klaastunneli ja oligi värske õhu käes. ajas pää kuklasse, hingas täiel rinnal sisse, innuga, nagu tahaks enesesse hingata kogu ilma. liikus ukse eest natuke eemale, omaette nurka otsides. see polnud nii keeruline, enamus liikus mööda otsesemat teed peatuste suunas ent seina veeres olid vaid mõned üksikud suitsetajad. leidis hea koha, paigutas kohvri seina- ja sambavahelisse nurka, istus sellele, õngitses taskust sigaretipaki ning sellest omakorda sigareti, pistis selle suhu, paki tasku tagasi, kobas mööda külgi, tiris teksakate taskust mihkli, süütas sigareti.

sulges silmad ja suu, ei lasknud välja tubakavingu. tahtis võtta seda viimset, lõplikku. ent mitte meeleheitest vaid puhtast joovastusest. elusolemisest. ilusast mängust. adrenaliinist. õnnest et pole kaheksakümne kahe aastaselt vangistet nelja seina vahele ühes dementsete debiilikutega kes päevast päeva aina sama kordavad, keda tuleb pesta ja kasida ja lusika või siis voolikuga toita... ei, elu oli ilus ning jumalad ta vastu soodsalt meelestet.

avas silmad ning otsis käekotist gPhone. Salil polnud küll eriliselt selgepiirilisi religioosseid veendumusi, kõige enam selle moodi oli tema kõigutamatu usk Google Inc geniaalsusesse. seetõttu oli ta ka Androidi tulihingeline pooldaja. kodus oli tal sahtlis ilusasti kokkupandult ootamas isegi Google logoga aluspesu. tehnoloogia oli ajaga siiski kõvasti arenend ja need vidinad ka muutusid aina veidramaks, tõsi et teinekord hõlbustasid elu ent... võibolla olen liig vana taoliseiks asjuks? irvitas sisimas, vedas küünega piki ekraani ja nägi muu porno vahel smsi.

see oli aadress, täpselt see mida võiski arvata. ja kellaaeg mis oli midagi uut, harjumatut ja ärevusttekitavat.

sest ealeski polnud lastud Salil oodata, ikka pigem see et mida varem seda parem. kuid mis seal ikka. vaatas kella, aega oli poolteist tundi. piisavalt et sõita linna rongiga ja mitte taksoga.

ning sisendas endale et pole mingit mõtet enneaegselt muretseda.

/---/

autod bussid inimesed mustad valged sorry ebamäärased päike linnulaul 哨哢問 inimhulga sahin paabel nein salaam coño oye-te-lo-chupo-por-diej-euroj mootorratas teine veel tuvid jalad no se puede

/---/

kohvrirattad jõnksutasid käsivart mahapandud plaatide rütmis, see oli igas linnas sama. erinevus võis olla ainult sageduses. frekuentsia võiks olla päris lahe kasutussele võtta mõtles ja muigas omaette, mõeldes keelepuristidest tuttavate põlglikeile ilmeile kui ta sellise toorlaenuga lagedale tuleks. alati leidus neid end jumalaile eriliselt lähedasekspidavaid tüüpe kes end ühe või teise asja valvureiks pidasid ning jätsid mulje nagu kuseksid ülejäänd inimkonnale lihtsalt pähe. kõrgelt, kaarega, vihaga kõikide teisitiolijate ja -mõtlejate vastu. olid uskujad, kindlad oma veendumusis sest kreedod olid viimselt nende olemasolu kvintessents. maakeeli- elu mõte ja arvudes väljendatult 42 muidugi. oleks kadund idee, oleks langend kokku ka keha ja jäänd vaid tühi rattarumm ja luuavars halvemal puhul. Salile oli alati tundund 42 palju parema variandina kui kõik muu ent respekteeris teiste arvamust.

tüdis siis enesele tee tegemisest üsnagi sihitult tunglevas rahvasummas ning, kõrvaltänavat märgates, pöördus sinnapoole. jõudis vastutulijate vooluga võideldes viimaks tänavasuuni, eemale peavoolust.

vastupidiselt Rambla keevale katlale polnud sel tänaval ainsatki hinge. uriinist lehkavad kiviplaadid kadusid salapärasesse hämarusse mis oli pigem kutsuv kui ähvardav, mõlemal pool kõrgusid konarlikud majaseinad; vaatamata keskpäevale oli õhtune kanjonimeeleolu, pisut klaustrofoobiline, kuivav pesu lehvis naivistlikult sinitaevas. pildis oli teatud vastuolu.

Rambla lärm ning sagimine kadus äkitselt nagu noaga lõigatult. Sal jäi ootamatust muutusest rabatult seisma, vaatas tagasi ent kõik oli nagu võis oodata. inimesed, Rambla, olid omal kohal. ainult et kõrv ei eristand ühtki heli. kas tõesti jetlag? võitles hetkelise paanikaga. võis olla, lend oli olnud pikk ning kurnav. hea et lennujaamast lihtsalt tulema sai ja üldse.

pani kohvri hetkeks maha ning läitis uue sigareti. aega oli veel pool tundi.

tõmbas sügava mahvi.

kuid tegelikult ei peaks ta olema hoopiski siin ju. ning igatpidi on parem variant minna ja teha üks kohvi, suur ja piimaga. americano, nagu nad siin ütlevad. sirutas käe kohvri järele, astus Rambla suunas ja ühtäkki oli taas elu teljel. tema ümber käis elu. tutvuti, tülitseti, armastati, surdi. müüdi linde, lilli, hašišit, kokaiini, seksuaalteenuseid, neere, emasid. kisati, karjuti, anti signaali, anuti, sosistati, röögiti... no mida põrgut! mõtles endamisi. pööras siis Liceu juurest Ravali suunas, viskas pooliku sigareti sillutisele ning sisenes esimesse baari mis ette jäi.

- buenas, un americano porfa, cuando puedes
- enseguida, guapa

nii lihtne see ongi, suhelda. vaja läks laias laastus ca sadakond sõna ja ülejäänu eest hoolitses blondiini vastuvaidlemist mittesalliv passiivne agressivsus. mehed, mõtles, on ehk tõepoolest sitapead. aga kuniks nad on nii lihtsalt manipuleeritavad siis olgu.

tegi baaripidajale ilusaid silmi kohvi toomise puhul ning läitis uue suitsu. tegelikult polnud sugugi tahtmist suitsetada. isegi natuke vastik oli. ent sigarett andis nagu miskitsorti ettekäände, õigustuse miks ta siin on, niisama aega surnuks lööb ja teatud iseseisva naise salapäragi. nagu see oli kolmekümnendail aastail. nii et sigaret oli täiesti õigustet ses olukorras. osana glamuurist mida ei tohtind kaotada.

võttis lonksu ja vaatas ringi. tegu oli tüüpilise Barcelona vanema põlvkonna baariga milliseid enam õieti polegi. sellised kitsad ja piklikud, kus on külmlett ja baar ning kus üksteise seljas elamine on stiil, suitsust sinakas, pruunikad keraamilised plaadid, natuke Franco hõngu. kus mõeldakse senini peseetades. tüüpiline kuuekümnendail sisseseatud perekonnaäri mida siis perepoeg edasi peaks pidama. kuigi too on tõenäoliselt "õppimas" ja nii ei jäägi vanal muud üle kui töötada. või ehk vastupidi, see ongi tema lõbu, elu unistus ja mõte, isiklik 42. nii üks kui teine on võimalikd nentis endamisi ja kustutas sigareti tuhatoosi.

vaatas kella. puudus vaid veerand tundi. oli aeg liikuma hakata.

maksis, liikus edasi Ravali suunas. leidis tänavanurga. kontrollis. GMaps väitis et on õigel teel.

ümbruskond oli muutund, see polnud enam Rambla eksklusiivne turistidest kihav piirkond vaid slumm, pakistanlaste, marokolaste, venelaste, kõikvõimalike sisserändajate geto kust kohalikud (kel vähegi õnne) juba ammu jalga lasknud. kus võid leida mida hing ihaldab- ja mida räpasem on hing seda kallimaks läheb iha rahuldamine- või siis kaotada oma elunatukese sest teinekord puhuvad sellistes paikades tuuled mille mõne eluküünla kustutamine täiesti ükskõikseks jätab.

nii. number 16. 2º 2. vajutab nuppu.

- ¿quién es?
- Sal, vuelo H3456
- vale, ¡sube!

ukselukk klõpsatas lahti. Sal tirib oma kohvri paarist trepiastmest üles ning siseneb kõrgesse kaarjasse koridori. vitraažaknaist paistab sisse päikesikiiri ning tolmukübemed mänglevad neis süüdimatu rõõmuga. põrandaplaadid on pandud nurga all, peale laekaarte valitsevad kõikjal rombid ja diagonaalid, nüri- ja teravnurgad. Salil käis judin üle selja. see kõik meenutas liigagi Borghest, tekitas kuidagi õõnsa tunde. aga liikus edasi sajandialgusest pärit lifti suunas. vajutas nupule. ülalt kostis kolksatus ning mootori urin, kabiin laskumine võreseina taga oli sujuv ja nähtav. Salile meeldisid vanaaegsed liftid mis polnud suletud läbipaistmatusse šahti. nagu ka omaaegsed autod, grammofonid, absint ja riietumisstiil. kuigi need olid asjad mida ta eelistas sekelduste vältimiseks omateada hoida.

teine korrus. uks on juba lahti ning ukse vahel turske pakistanlast meenutav mees.

- ¿Sal? küsib

Sal noogutab ja naeratab endamisi, nähes mehe ilmet. selles on üllatus, milliseid jumalikke olendeid on Looja taeva alla loond et mehel huvitav oleks ja taipamine et see võib olla ometi võimalus ejakuleerida nisuvärvi juustele. sest ilmselgelt on tegu uskamtuga, eurooplasega, prostituudiga. mida võib kasutada oma himude rahuldamiseks sest just selleks on Taevane ta loond. lükkab ukse enam avali, Sal siseneb ja pühib ühtlasi õlalt Kharimi käe.

Kharimile selline asjade käik muidugi ei meeldi ent ta teab et ta tunded selkohal pole olulised; üritades olukorrast esialgu väärikalt välja tulla osundab Salile tualettruumi. eks hiljem näis mis saab. Sal siseneb, igaks juhuks kohvriga, ja paneb ukse riivi.

algab kapslite väljastamise tülgastav ja vaevarikas protseduur.

viimaks ometi vihm!!

lausa uskumatu ent sajab. vesi taevast ja sedasi juba mitmendat päeva järjest. kassid on end madratsil teineteise kaissu võtnud ning näevad unes päikesesooja... vihmasabin... unine ja mõnus õhtupoolik smooth jazzi saatel. ei suutnud keskenduda olulisematele tegevustele ning tegin mõned pildid.



sest vihmane melanhoolia on siinkandis haruldane.

A Standard for the Transmission of IP Datagrams on Avian Carriers

loen barrapuntost et 28. märtsil sulges kuningriigi sõjavägi kirjatuvide üksuse, suunates teisele tööle 5 sõjaväelast ja 300 tuvi. üksus loodi 1879 Guadalajaras ja teisaldati 1920 Madriidi. selle väljapaistvamaid kasvandikke oli tuvi 46.415 kes 1937, kodusõja ajal, sai hakkama kangelasteoga. olnud 200 meest Jaeni lähistel piiramisrõngas 256 päeva vabariiklaste vaevata ning pidasid vastu seetõttu et ksutasid kirjatuvisid sidepidamiseks Cordoba staabiga ning said sedasi sättida toiduainetega varustamist. nr 46.415 sai kuuliga pihta kuid vaatamata sellele üritas jõuda sihtpunkti. vehkis jõuetute tiibadega, vedas end kuidagimoodi kohale, andis sõnumi üle ning suri ustavalt kodumaad teenides. tasuks tehti temast topis ja pandi sõjaväe muuseumisse vaatamiseks välja. sellest moraal kõikidele kes militaaride küüsi satuvad:)



sõjaväe moderniseerimise tuhinas võiks muidugi ometigi mõelda et kui elektrooniliste sidevahenditega peaks olema puuks siis aitaks tuvid hädaast välja. lisaks, üks moodsamaid tehnoloogiaid on IP tuvide peal, nagu teatab wikipedia on IP kirjatuvidel 1. aprillil 1990 loodud võrguprotokoll Ip datagrammide edastamiseks kirjatuvide abil. vastav RFC 1149 ja fotod implemetatsioonist on ka saadaval. tehnoloogia paistab olevat paljutõotav kuigi Quake (f)anaatikud kurtvat lagi üle.

lisaks veel et 1. aprill külvab Hispaanias ikka ja taas segadust, kohaliku kombe järgi on naljapäevaks hoopis süütalastepäev 28. detsembril. nii juhtus et gizmodo kirjutas ilusa nupu sellest kuidas AT&T hakkab tootma plasmaekraaniga mobiile mis osutus hoopis hilinend aprillinaljaks.

juhtus sedasi et õnnestus tööotsal sabast kinni saada ning seetõttu liikusin Moli Blanc suunas. vastavaid pilte on kah üleval.

ja nüüdseks oleme juba mitu päeva kella 4.30-5 paiku ärgand. sattusin siit lugema lahedat lugu loovusest, sedakorda punkbändide nimede pihta suunat. no kujuta vaid ette:

Letrinas rebosantes
Alas de ícaro & Proxeneta Yugoslavo
Masturbame tu que yo soy zurdo
Jhonny juerga y los que remontan el Pisuerga
El Falo de Vigo
Calcetines sudaos
Impacto Fecal
Kagando entre dos coches
Lentejas que es jueves
Panadería Bollería nuestra señora del Carmen
Karton de vino
Rabba
Engantxa la brotxa que me llevo la escalera
Mi marido a dejado de Roncar
El oso Yonqui
Peter punk
Sobredosis de Mistol
Txorretazo de lefa en la almeja de tu vieja
Olor a sobaco
Imperdible en el escroto
Pota fresca
Mus de pus
Cinco contra el calvo
Esguince de frenillo
Eyaculo en tu kulo
Alinfierno en Goitibera
Ceda el vaso
Patada en la papada
Esencia de lapo
Marcelino punk y vino
Red hot chiquetete
Juan Carlos primero y Sofía después

Actualización 19/03/2008 gracias a usuarios de menéame:
(padre, JamesPond, one1973, Mr_Self_Destruct, Tumbadito)

Sexo bucal sin anestesia
Callos mugrientos en los pies
Tarzanillos en los calzoncillos
Sarpullido anal
Velatorio violento
Pus bucal
Espermatozoide Facista
Herpes vaginal
Apostoles de Rouco Varela
Mamada zoofilica
Los pelos de tu pezón me ponen morcillón
Chupa chupa que yo te aviso
Zas, en toda la boca
Por detrás disfrutarás
Hongos genitales
Chuminos imberbes
Fucking flanders
Violadores de chihuahuas
La bosta se mira para no pisarla
Coro de curas pedófilos del ardoroso fervor impío
Calcetines sucios
En la leche hecho las uñas de los pies
El ombligo me huele a aceituna
Déjame chuparte los pelos del oído
Empalmada matutina
Tus pezones pinchan

ha-haa... marss tuttu!

Battlestar Galactica Razor

midagi hästi mõttetut, võibolla vaid paadunud fännidele pakub midagi. aga muidu... isegi õiget lugu pole. nagu ikka, lasevad oma veidrate hipiaegadest pärit kosmoselaevadega ringi ja tulistavad ja peavad sõda. sõda on hää ettekääne et karistamatult igasuguseid sigadusi toime panna. ent peale diskursuse võimu kuritarvitamisest on see värk ikka vaene küll, midagi sarnast nagu Star Treki 25. hooaeg- et kui see on su lapsepõlvekaaslane, oled asjaga koos üles kasvand ja nii siis vahid teist puhtast harjumusest, rutiinist. aga ei saaks öelda et miskitmoodi erutaks. pateetiline.

The Mist

udus on asju. sõjaväelased üritavad taas kord avada salajast ussikäiku teise ilma ent sealtkaudu tulevad udu varjus veidrad ja verejanulised elajad, mõned kombitsatega, mõned ämblikulaadsed ja ses stiilis edasi. ajal mil kõneldakse palju ksenofoobiast ning respektist teistsuguste kommete vastu on nood tüübid hämmastavalt kohanemisvõimelised- neile meeldib inimliha. mingi hulk maakohas puhkust veetvaid asjapulki ning kohalikke jääb poodi lõksu, esindet on kogu Issanda loomaaed oma kirevuses, eriliselt lahe on kristlik fundamentalist kes hoobilt sekti püsti paneb ning Jumala auks ja kiituseks ühe nooruki ohvrianniks ukse taha viskab. viimaks ühed pagevad autoga, bensiin saab otsa, alles on 4 padrunit ja 5 inimest... meeskangelane laseb teised maha et nood halvimast päästa, väljub autost ja karjub et tulgu värdjad viimaks tema järele- ja näeb kuidas udu hajub ning saabub päästev sõjavägi leegiheitjate ja tankidega... lõpp on selle filmi juures parim.

chiki-chiki uued sõnad

selgus et eurovisiooni puhuks tuleb võidulaul teha pikemaks ning rookida välja otseselt poliitilised sõnavõtud. nüüdseks on siis poeedid oma tööga ühele poole saand ja uus tekst on järgmine:


¡Perrea! ¡Perrea!

¡Perrea! ¡Perrea!

El chikichiki mola mogollón
Lo bailan en la China y tambien en Alcorcón
Dale chikichiki a esa morenita
Que el chikichiki la pone muy tontita

Lo baila Jose Luis, lo baila bien suave,
Lo baila Mariano, mi amor ya tu sabes.
Lo bailan los brother, lo baila mi hermano
Lo baila mi mulata con las bragas en la mano


¡Perrea! ¡Perrea!

El Chiki Chiki is a Reaggetton
Dance in Argentina, Serbia and Oregón

Give el Chiki-Chiki to that little sister
with el Chiki-Chiki She´s gonna like it mister !

Dance it with Alonso, Dance it with Gasol
Dance it with your brothers, all around the world

Dance it with Bardem Dance it with Banderas
Dance with Almodóvar Dance la Macarena

Y el chiki chiki se baila así
Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

Baila el chikichiki baila el chikichiki
Lo bailan los jevis y también los friquis
Lo bailan en la cárcel, lo bailan en la escuela,
Lo baila mi madre y también mi abuela.

Baila el chikichiki baila el chikichiki
Lo bailan los jevis y también los friquis
Lo bailan en la cárcel, lo bailan en la escuela,
Lo baila mi madre y también mi abuela.

Lo canta el Tigre Puma con su traje a rayas
Y Juan Carlos le dice ¿por qué no te callas?
En el velatorio del Padre Damián
Pusieron chikichiki y el muerto echó a bailar

¡Bailar, bailar, bailar!

Y el chiki chiki se baila así
Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

Perrea Perrea

Lo baila Jose Luis, lo baila bien suave,
Lo baila Mariano, mi amor ya tu sabes.

Lo bailan los bródel, lo baila mi hermano
Lo baila mi mulata con las bragas en la mano

Y el chiki chiki se baila así
Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

Uno: el brikindans
Dos: el crusaíto
Tres: el maiquelyason
Cuatro: el robocop

kell kümme tuleb ka uus video. 52 minutit piinavat ootamist sisustan õhtusöömisega.

(mõne aja möödudes)

rõõmusta, ristirahvas, siin see nüüd on!

pea tuhat laipa

Andaluusia Inimõiguste Assotsiatsioon (Asociación Pro Derechos Humanos de Andalucía (APDH-A)) avaldas uuringu olukorrast riigi lõunapiiril 2007 (kokkuvõte siin). põhipunktid on järgmised:

• Siseministeeriumi andmeil repatrieeriti 55.938 tegelast (6% enam kui 2006) samas kui saabund immigratide arv langes 53,9%. Aafrika randadel peeti kinni ca 12.000 tüüpi.
  
• PSOE võidukad lendlaused sisserände "legaliseerimisest" ja "reguleerimisest" teenisid valimiste huve, pealegi on suunand migratsiooni ümber käiva vaidluse avaliku korra maile, tugevdades veelgi immigrandi kuju kriminaliseerimist
• üritus jõuda illegaalselt Hispaaniasse tõi 2007 kaasa 921 hukkunut, lisaks ca 3.500 kes leidsid oma lõpu tänu piirikontrolli tugevdamisele Aafrikas (tingimus, millega on seotud Hispaania poolt lähetatav abi)
• 2008 esimese kahe kuu jooksul on hukkund 89 inimest (6 Kanaaride, 13 Cadize, 1 Ceuta, 1 Alžeeria ning 68 Sahara ja Maroko rannikul), kui 2007 sama aja vältel oli koolnuid 12. sama perioodi vältel jõudsid Hispaania rannikule 2.096 sisserändajat- enamvähem sama mis läinud aastal.
  

nii et poliitilisele hämamisele vaatamata pole olukord just paremaks läinud. kah üllatus...

mõttetu nostalgia- eurovisioon

ei no tõepoolest, kellele seda ajast-arust saasta tarvis on? asutet kunagi eelmise sajandi keskpaigas- 1956 kui täpne olla- oli tollel ettevõtmisel ehk veel jumet. teadagi, saabumas olid kuuekümnendad, estraad oli in ja televiisorist tuli kah miskit näidata. ei, ennemalt oli teinekord isegi üsna asiseid hitte ja artiste nagu ABBA ja Cliff Richard ja Nana Mouscouri ja Olivia Newton-John ja Alla Pugatšova ja meie Silvi Vrait. ent üldiselt, kes kuulab tänapäeval Eurovisiooni tüüpmuusikat? selleks peab olema peast pisut (või just palju) friik.

hispaania kuningriigi alamad otsustasid sedakorda samuti friikluse kasuks, valides maad esindama kanal Sexta stuudiote hämarates nurkades loodud frankensteini lavanimega Rodolfo Chikilicuatre, tegelikkuses näitleja David Fernández Ortiz (printsess Letizia kauge sugulane:). koomik Buenafuente esitles teda oma šous alul kui vibraatoriga kitarri leiutajat, vähehaaval kasvatati kontidele liha külge, rahvale läks hästi peale ning populaarsuse aluseks said hääled MySpaces ning viimaks hääletus SMS teel. lugu baila chiki-chiki on igatahes pop, seda kuuldub igal pool, võib uskuda et see käiab veel suvelgi. ja muidugi on kired löönud lõkkele- oodata on valituiks mitte osutunute alustet kohtuprotsesse, esialgsed reageeringud korraldajate poolt olid ka säändsed et tegu on lolllidele suunatud kampaaniaga ja et nüüd on hispaania kogu maailma pilada...

samas, lätlaste, iirlaste ja eestlaste seltskonnas on Chikilicuatrel kindlasti hubane ja kindel tunne:P

valitud

sedakorda on siis valimistega ühel pool. võitsid taas sotsid (169 kohta), järgmiseks PP (153), siis tuleb CiU (11). näha on et kogu pirukas jagatakse peamiselt kahe suurema partei vahel ja et väiksemad tegijad kaotasid kohti, seda peamiselt küll sotside kasuks. igal juhul pole neil vajalikku enamust- puudu jääb 7 häält- mis polegi paha sest vähemasti hoiab siis keegi neil silma peal ja ehk ei lase lauslollusi korda saata.