The Mist

udus on asju. sõjaväelased üritavad taas kord avada salajast ussikäiku teise ilma ent sealtkaudu tulevad udu varjus veidrad ja verejanulised elajad, mõned kombitsatega, mõned ämblikulaadsed ja ses stiilis edasi. ajal mil kõneldakse palju ksenofoobiast ning respektist teistsuguste kommete vastu on nood tüübid hämmastavalt kohanemisvõimelised- neile meeldib inimliha. mingi hulk maakohas puhkust veetvaid asjapulki ning kohalikke jääb poodi lõksu, esindet on kogu Issanda loomaaed oma kirevuses, eriliselt lahe on kristlik fundamentalist kes hoobilt sekti püsti paneb ning Jumala auks ja kiituseks ühe nooruki ohvrianniks ukse taha viskab. viimaks ühed pagevad autoga, bensiin saab otsa, alles on 4 padrunit ja 5 inimest... meeskangelane laseb teised maha et nood halvimast päästa, väljub autost ja karjub et tulgu värdjad viimaks tema järele- ja näeb kuidas udu hajub ning saabub päästev sõjavägi leegiheitjate ja tankidega... lõpp on selle filmi juures parim.