Sügisulg

"Ah, see kõik on nii mõttetu, eksole, kogu see kamm et elu on üürike ja nii edasi... ja et me ealeski olemsaolevaga rahul pole... ja et kõik on nii neetult ebaõiglane..."

Samas, see on nüüd küll asi millest on kama 2.

Käes on sügis. Eile just helistati taas et kas tulen ometigi viinamarjaoksi lõikama... õnneks olin hetkel küla peal ringi hulkumas; tagasi jõudes oli vastamata kõnesid ning jäetud sõnum et no tule. Aga võtku nad näpust. Ei lähe. Sest pole sellel erilist mõtet. Ülehomsest on viis päeva vabrikutööd. Ning kahekümne kuuendal lendan ühes teiste arukate lindudega kõleda talve eest pakku. Kanaaridele.

Kuigi vahepeal on toimund asju mis on raputand üht- või teistpidi. Aga võibolla just seetõttu. Igatahe, ühel ööl, olles mõnusasti napsine, ostsin lennupileti sinna. Ühe otsa pileti. Näis mis saab...

Kataloonia on lahe paik, ei saa salata. Ainult et liig arutuks on see kõik siin läind. Söök on talumatult kallis. Rongiliiklus on nagu kodusõja aegu. Viinamarjaväljal töötamise eest makstakse peaaegu et igal pool rohkem. Kiirteed on endiselt tasulised. Üldiselt, kopp on ees. Pühin veidikeseks selle tolmu jalgelt...

paber... tähendab... olen olemas?

vägev. peale kuut poolsaarel veedetud aastat sain viimaks niikaugele et sebida enesele nädalane tööleping. ametlik. hästi veider.

igaks juhuks panen ka kirja, mida selleks tarvis läheb, ametlikult töötamiseks siis. eeldades et on olemas pass ja tahe, tuleb alustuseks end sisse möllida. vastav oskussõna on empadronarse. enamsti pole tarvis muud kui et rääkida mõnele korteriomanikust sõbrale pähe keskmise suurusega auk, võtta kaasa omandiõigust tõendav paber ning minna kohalikku omavalitsusse. säält antakse teine paber, mida edaspidi üsna tihti tarvis läheb ning kus seisab kirjas et see ja see elab selles ja selles paigas. padron on midagi elanikeregistri sarnast millesse kantuna saab õiguse näiteks arstiabile. järgmiseks on tarvis otsida üles paik kus jagatakse NIE (Número de Identificación del Extranjero), välismaalase number mida väljastab politsei ja mille saab kätte heal juhul nädalaga. siis tuleb end võtta arvele sotsiaalkindlustuses kus ei tehta ka miskit probleemi. ainuke, mida arvestada, on et enamus asutusi on valla vaid hommikupoolikuti- ametnikel on siinmaal oma puutumatu seisund (näiteks ei saa neid vallandada- kindel sissetulek kuni surmani, tööaeg on üsna suva jne... enamus noori unistabki seetõttu just ametnikuhingeks saamisest:) ja et igale poole tuleb kaasa võtta kõiksuguste paberite originaalid, lisaks pass. sest kõnelgu seksika ID-kaardi apologeedid mida tahes, ei kõlba see siinmaal alati. selgub et kogu euroliidu kodanike puhul suhtuvad osad arvutisüsteemid (INEMi poolt kasutatav näiteks) neisse järgmiselt: programm genereerib esi- ja perekonnanime esimese kolme tähe ja sünnikuupäeva põhjal hashi ent kogu liidu ulatuses ei peeta seda piisavaks, nii et nõuti hoopis seda paberit millel kirjas NIE ja politsei tempel. vott. enamus teavet on leitav netist googeldamise kaudu ja kui varuda üks hommikupoolik helistamiseks siis saab teha ilusa listi et kus ja millal ja mida vaja...

Lingid:
kuidas legaalselt immigreeruda
Euroresidents' i asjakohane foorum
inglise keeles


aga nüüd, asjast.

et töö on vastik, rusuv ja inimväärikust alandav see pole miskine uudis. kui teinekord poleks mõningaid kapriise mida rahuldada (hetkel pole küll ühtegi aga küll need tulevad:), ebaterveid tarbimishimusid (šoppamine on enesehinnangule tavott) ning vältimatuid tarvidusi (Maslow alumine aste) siis ei teeks seda sugugi. hea küll, teinekord ehk. sest tööd tehakse niigi liiga palju ja paljudel puhkudel on see lihtsalt muude narkootiliste lõbude legaalne aseaine. nii lihtne on ju et pisike hüpoteek ja siis pole hiljem enam miskit muret et mida oma ajaga või eluga teha. heh. ent teinekord on jällegi päris lahe, eriti kui tegu millegi uuega. ja midagi pole mulle võõram kui vabrikud ja suured õlised masinad ja muu taoline. sattusin mehhaanikule selli tegema.

esimesel päeval tegin algust aukude puurimisega- igavene hulk ekskavaatori kopa serva pandavaid raudu millele tuleb puurida sisse 13 mm augud, tolerants 2. igavesti pirakad on teised, poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kah omajagu ning igaüks neist peab saama oma kolmteist auku. põrgulik värk. kogu töökoda läheb pealelõunasel ajal talumatult palavaks, ventilaatori hingus on tuline nagu draakonil ja kõik on täis õlist veeauru. karm. aga see oli alles sissejuhatus. järgmisel päeval tõusime pool kuus ning veetsime mõnusalt aega kuni kaheksani õhtul suitsupaberivabrikus. vaat see oli alles midagi. liin on ligemale sada meetrit pikk ning tehtud samal aastal kui algas sõda- 1936. aga töötab ja paistab et edukalt sest toodangut müüakse Jaapanisse ning ettevõte on isegi börsil. kuigi see viimane ei tähenda midagi sest kõik on nagu vabrikus peab olema- Franco ajast pärit hoiatussildid jne. suht selline... nõukogudeaegne tunne tekkis.

paberit tehakse laias laastus sedasi et kõigepealt segatakse suurtes segistites kokku paberimass. tooraineks tarvitatakse ei paberisorte, suitsupaber on üsna delikaatne ja sinna segatakse erinevat päritolu paberit- laos paistsid pakid Soomest ja Portugalist ja Lõuna-Ameerikast. eukalüptist kõneldakse et olevat hästi hea puu suitsupaberi tarvis. niisiis visatakse paberipakid segistisse, lastakse vett peale, purustatakse, tsentrifuugitakse ja tehakse seda ja teist et saada sobiva kiu ja konsistentsiga valkjas mass. see suunatakse mahuteisse et oleks ikka miski tagavara liinile ja sääl ta pulbitseb... palav... liikuv... nagu elaks... järgmisena laotatakse mass lindile ning suunatakse rullide ja trumlite vahele mis seda pressivad ja kuivatavad. viimaks keritakse suurtesse rullidesse, pakitakse ja liigub tubakatööstusse. see on nii laias laastus. nagu ette võib kujutada, on paberivabrikus kohutavalt palav ja niiske. ja kõik paigad on täis kuivand paberipritsmeid.

nagu ikka juhtub, oli mutreid mis ei tahtnud lahti tulla, propeller mis keeldus võllist eraldumast ning kui viimaks masin uuesti ühes tükis oli ei tahtnud see kuidagi tuure üles võtta. minu kui noviitsi osa piirdus õnneks vajalike tööriistade otsimisega ning püüdega miskil viisil kasulik olla. aga arusaamatuks jääb ikkagi kuidas nii palju mehhaanikuid ühe masina kallale mahub ning kuidas selle freneetilisena paistva tegevuse käigus miskid pisividinad kaotsi ei lähe.

kolmapäeval jõudis järg teise vabriku kätte Tarragona lähistel, see oli pisut rahulikum värk, vahetada mingeid jubinaid ja nii. nädala viimased päevad kulusid taas töökojas rabeldes, vinte lõigates ja puurides ja raudplaate ühest kohast teise tarides.

mäss tallinnas

eesti on siit vaadates pea et sama kaugel kui Jaapan. ehk isegi kaugemal. sest kui viimasest on ikka aegajalt miskit kulda siis eesti kannalt valitseb enamasti vaikus. ja mida ongi kõnelda pisiriigist kus suurt miskit ei toimu ja mille mainimine toob peale hetkelist kohmetust esile järgmised tõeterad:
- eesti, läti, leedu
- teil on seal väga külm, eksju
- ja palju vodkat
- mis keelt teil kõneldakse.. jne

Reutersi ja Europapressi esilehel on vastav uudis täiesti olemas, kombekalt seisukohavõtust hoiduv. Rebelion.org on truu oma vasakpoolsele positsioonile, samuti ka Habana Radio. mõlemate info on pärit vene allikaist. La Vanguardia ja El Mundo edastavad EFE neutraalse uudise, El Mundo on leiutand veidra toponüümi Tinismiagui:)

kokkuvõttes, pooleleheküljelised lood. on olulisemaid asju. ikka kõneldakse börsiseisust ja valimistest Prantsusmaal, politseivägivallajuhtumist ja muust taolisest. ent parem pool muna kui tühi koor eksole, ja nii oleme end taas maailmale teadvustand...

läheb asjaks või ei?

alguse sai see mõned aastad tagasi, enamvähem ühes eurole üleminekuga hüppasid kõik hinnad ülespoole ja kinnisvara omad eriti. kui ennemalt oli tüüpiliseks äriks kohvikute ja baaride avamine, siis nüüd tekkis kinnisvarafirmasid nagu seeni peale mõnusat sügist vihmasabinat. korterid muutusid suht kiiresti parimaks rahapaigutusviisiks ja kõik kel vähegi võimalust oli, soetas enesele ühe või paar isegi kui vajadust polnud. teadagi, korteri saab ju mõne aja pärast kasudega maha müüa. nii juhtus et rahapööritajad leidsid soodsa kauba ning väiksemad tegelased ka kohe jooksuga jaole.. tulemuseks muidugi perekondade räme võlgnevus sest erinevalt tõsistest tegijatest ostsid pered neid hüpoteekidega eneste nimele... perede laenukoormus on 85% sisemajanduse kogutoodangust ja euribor, teadagi, oleks justkui viagrat pannud.

paanikatekitajad kõnelevad muidugi mullist ja selle võimalikust lõhkemisest. et siis on pool hispaaniat tänaval ja korterid kuuluvad kõik pankadele ja nii edasi. nüüd, nagu graafikult näha, on Astroc langend päris muljetavaldavalt. ja teisedki kinnisvarafirmad nagu vaadata võib. ja ibex on ka 2,60 miinuses. ainult et on´s tegu ühe korraliku kriisi või lihtsalt börsi korrektsiooniga, on veel teadmata. elamuministri sõnul on oodata pehmet maandumist ja paistab et enamus ikkagi on meelestet et miskit tõsisemat ei sünni.

kogu skandaal algas Astrocist, käivad kõlakad et Abertis tahtvat teda ära osta... 2+2...

samas, 2 aasta vältel on firma väärtus teinud läbi sellise tee.. tegelikult senini plussis veel.













küssa on selles et kas puhkeb üldine paanika või mitte. Astroci pomo pressika jutt tundub kokkuvõetult siiski üsna hale olevat, ütleb et tema küll ei näe põhjuseid miks selline asi toimub, et Astroci langus pole ibexiga sugugi seotud ja et süüdi on turg mis ei mõista valencia kinnisvaraturu iseärasusi. nagu ka europarlamendi komisjon nagu siit võib lugeda...

St Jordi

Pühajüri oli pärimuse kohaselt rooma sõjamees, kes eland kolmandal sajandil Kapadookias. pöördus kristlaseks ning keeldus Dioclecianose ajal usukaaslasi taga kiusamast- mis lõppes sellega et teda piinati igatpidi ning võeti viimaks peagi otsast. lugu hakati jutustama 4. sajandil, kanoniseeriti viiendal ja üheksandal ilmub jutustus draakonist mis moodustab hiljem osa Legenda aureast ning on oletatavasti kõikide euroopa printsessi- ja lohejuttude esiisa.

lugu iseenesest pole uudiseks kellelegi kes muinasjuturaamatuid lugend. otsustab üks draakon asuda elama miski linna lähedale ja nõuab et talle igal päeval keegi ohvriks tuuakse, ohver otsustatakse liisuheitmise teel ja kord osutab see printsessile. siis ilmub Pühajüri nagu Knight Rider ainult et obese selgas, annab lohele pasunasse ja päästab tibi. elanikud lähevad rõõmu pärast segi ning pöörduvad kristlasteks.

legendil on mitmeid tõlgendusi- seletusi. kristlikust vaatenurgast on Pühajüri usklik, valge obene kirik ja draakon paganlus, idolaatria, kiusatus, saadan ise, islam. früüglaste jumal Sabazius (ladinapärane nimi) on tihtipeale kujutet analoogse ikonograafiaga nii et võib vabalt olla aja jooksul Pühajüriks muutund. ja Andromeda ning Perseuse lugu on ka suht sarnane ju. kõnelemata et isegi japanis olevat tuntud sarnane jutustus. eino, süžee on haarav, mõõgad ja eeldatavalt süütu neitsi:P

ristisõdade ajal muutus Pühajüri rüütlite ning sõdurite lemmikpühakuks. teutooni ordu pühakuna oli seotud ka maarjamaa tekkega ehk siis praeguse eesti vabariigi vallutamisega. hiljem kui sõdimisind pisut vaibus (kui polnud ette näidata võite, kaotusi ja viletsust vaid, laienes tegevuspõld- linnadele, ülikuile ja koduloomadele (milline vaimustav rida:)

poolsaarel juhtus sedasi et muutus Portugali ning Aragoonia kaitsepühakuks. Kataloonia oli pikka aega seotud Aragooniaga ja nii se läks, Kataloonia esimeseks embleemiks oligi Pühajüri rist (punane valgel taustal). praeguseni on Barcelona vapil teist näha . 15. sajandiks oli jüripäev üldiseks saand ja muutund armunute päevaks mil armastatule kingitakse punane roos. hiljem lisandus komme et khm, daamid kingivad härradele vastu raamatu;) ja siis, eelmisel sajandil, otsustas UNESCO et päeva hakatakse tähistama kui rahvusvahelist raamatu- ja autoriõiguste päeva. sest täna on, kuigi erinevate kalendrite järgi, surnud nii Shakespeare kui Cervantes (aga see-eest sündis Nabokov:).

papp kui võsavillem

igavene hulk on ümberütlemisi mis puudutavad raha. omaaegsete peseetade puhul- pelas, cucas või rubias, viiesed olid duros või pavos, 500 pt chapas, tuhandesed verdes või lechugas või talegos... ja nii edasi.



euro tulek paiskas ilusa ja aastatega väljakujunend süsteemi segi. lisaks hindade tõusule muidugi;) paljud arvestavad peseetades senini ning arvatakse et ligikaudu 80 miljoni euro väärtuses endist raha on veel erinevates sukasäärtes peidus. vanad harjumused on visad kaduma ja nii kutsutakse eurosidki pavos või duros, ehkki hakkavad tekkima uued sõnad nagu helios, leuros, aurelios, uros, ebros, yuris, loros. üks lahedamaid on bin laden mis tähistab viiesajast- sest seda olevat sama harva näha.



(loetud peldikus istudes Muy interesante jaanuarinumbrist)

Powered by ScribeFire.

vaesed autorid?

veidral kombel pole mitte autorid kes halavad saamata tuludest vaid kahtlased nn esindusorganisatsioonid. hispaanias on selleks SGAE (La Sociedad General de Autores y Editores). tegelased ise on kurtnud et neid valatakse teenimatult sopaga üle sellal kui nadlihtsalt teevad oma igapäevast tööd autorite õiguste kaitsel. viimane kõrvajäänd lugu oli sellest kuidas Galiitsias valmis nende uus keskus- nii 10 miljoni ringis. vahepeal taheti tõsta makse andmekandjatele ent valitsus, nähes et tegu saab olema äärmiselt ebapopulaarse otsusega, lükkas otsustamise edasi. loomulikult, tulemas on kohalikud valimised. ja nüüd on järjega jõutud LSSI (Ley de Servicios de la Sociedad de la Información) muutmiseni. viimasel hetkel sisse topitud art 17b nkohustab ISP teavitama Kultuuriministeeriumi poolt tunnustet autorikaitseorganisatsioone oma klientide poolt toimepandavaist autoriõigute rikkumistest. teisisõnu, teenusepakkujad on kohustet jälgima mida teevad nende kliendid ja võimaluse korral öördama. nii ISP kui netikasutajad on tõusnud tagajalgadele ning pritsivad tuld & tõrva valitsuse ja SGAE pihta. taas kord pole rumalad inimesed mõistnud kuidas see kõik on vaid nende endi huvides.



aga ISP-> järelvalveorgan on vaid üks tahk loos. SGAE ja analoogsed moodustised loetakse pädevaiks otsustama et mis on seadusevastane, neile omistatakse õigused koguda vastavat teavet, kustutada kodulehti. ja kindel kui aamen kirikus et peagi läheb lahti trall p2p ja adsl ümber, alates et ISP on kohustet tegelema vähemasti pakettide filtreerimisega ning maksma ühenduse pealt autorikaitsetasu.



intervjuu Eduardo Bautistaga (SGAE  president)



vastalised:

Todoscontraelcanon

Asociación de Internautas



eks näis mis saab.

Powered by ScribeFire.

nagu Alonso

auto. teed. kiirteed. kihutada. lõunamaise muretusega. magamata. napsisena. pilves. crash.



lihavõttenädala kokkuvõte on nagu ikka, 106 laipa sedakorda. juba mitmendat aastat jälgin seda teatud huviga, nagu omaette kihlvedu või ennustamine et palju siis sedakorda. kuigi oli ootus et esimest aastat kehtiv punkidega juhiluba olukorda kuidagi leevendab. aga ei midagi. võrrelduna 2006 on seis vaid -4. sõite oli kokku ca 14,7 miljonit, nii et suhtarvuna polegi teab mis hull.



kusjuures üldiselt on liiklusõnnetustes hukkunute arv langend, aasta esimeses trimestris ligikaudu ühe inimese võrra päevas. kusagilt jäi kõrva et elunditega on seetõttu probleeme. nii et punktidega juhiluba toob enesega kaasa kummalisi asju. ja uus äri on tekkind, punktide müük. tõsi, võimalik on see vaid kiiruseületamiste puhul kus juhti ei tuvastata. aga üks sõber kes on hiljuti paar avariid teind ja kiiruseületamise ka kaela sai, organiseeris need küll oma isa arvele kes enamasti vaid traktoriga ohutult küla vahel põristab.

Powered by ScribeFire.