Pühajüri oli pärimuse kohaselt rooma sõjamees, kes eland kolmandal sajandil Kapadookias. pöördus kristlaseks ning keeldus Dioclecianose ajal usukaaslasi taga kiusamast- mis lõppes sellega et teda piinati igatpidi ning võeti viimaks peagi otsast. lugu hakati jutustama 4. sajandil, kanoniseeriti viiendal ja üheksandal ilmub jutustus draakonist mis moodustab hiljem osa Legenda aureast ning on oletatavasti kõikide euroopa printsessi- ja lohejuttude esiisa.
lugu iseenesest pole uudiseks kellelegi kes muinasjuturaamatuid lugend. otsustab üks draakon asuda elama miski linna lähedale ja nõuab et talle igal päeval keegi ohvriks tuuakse, ohver otsustatakse liisuheitmise teel ja kord osutab see printsessile. siis ilmub Pühajüri nagu Knight Rider ainult et obese selgas, annab lohele pasunasse ja päästab tibi. elanikud lähevad rõõmu pärast segi ning pöörduvad kristlasteks.
legendil on mitmeid tõlgendusi- seletusi. kristlikust vaatenurgast on Pühajüri usklik, valge obene kirik ja draakon paganlus, idolaatria, kiusatus, saadan ise, islam. früüglaste jumal Sabazius (ladinapärane nimi) on tihtipeale kujutet analoogse ikonograafiaga nii et võib vabalt olla aja jooksul Pühajüriks muutund. ja Andromeda ning Perseuse lugu on ka suht sarnane ju. kõnelemata et isegi japanis olevat tuntud sarnane jutustus. eino, süžee on haarav, mõõgad ja eeldatavalt süütu neitsi:P
ristisõdade ajal muutus Pühajüri rüütlite ning sõdurite lemmikpühakuks. teutooni ordu pühakuna oli seotud ka maarjamaa tekkega ehk siis praeguse eesti vabariigi vallutamisega. hiljem kui sõdimisind pisut vaibus (kui polnud ette näidata võite, kaotusi ja viletsust vaid, laienes tegevuspõld- linnadele, ülikuile ja koduloomadele (milline vaimustav rida:)
poolsaarel juhtus sedasi et muutus Portugali ning Aragoonia kaitsepühakuks. Kataloonia oli pikka aega seotud Aragooniaga ja nii se läks, Kataloonia esimeseks embleemiks oligi Pühajüri rist (punane valgel taustal). praeguseni on Barcelona vapil teist näha . 15. sajandiks oli jüripäev üldiseks saand ja muutund armunute päevaks mil armastatule kingitakse punane roos. hiljem lisandus komme et khm, daamid kingivad härradele vastu raamatu;) ja siis, eelmisel sajandil, otsustas UNESCO et päeva hakatakse tähistama kui rahvusvahelist raamatu- ja autoriõiguste päeva. sest täna on, kuigi erinevate kalendrite järgi, surnud nii Shakespeare kui Cervantes (aga see-eest sündis Nabokov:).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar